Erilised hetked kontserdisaalis CD
Erilised hetked kontserdisaalis CD

Erilised hetked kontserdisaalis CD

Tavahind
€6,00
Soodushind
€6,00
Tükihind
tk 
Sisaldab käibemaksu.

Eesti Raadio on aastakümneid salvestanud avalikke kontserte ja olnud eesti heliloojate ning eesti interpreetide loomingu tähtsaim talletaja ja hoidja. Meie heliarhiivis on olulised muusikasündmused läbi aegade. Käesolev album pakub väikese valiku neist rikkustest.

1. Lepo Sumera – Open(r)ing (15:19)
12. november 1989, Eesti uue muusika päevad (esiettekanne Eestis)

2. Eduard Tubin – süit balletist “Kratt”
(23:18)
Sissejuhatus, Peremehe tants ja Krati tants; Sabatants, Külavalss ja Talgu jäär; Vahemäng, Maksamereliste tants, Siku tants, Kuke tants ja Virmaliste tants. 15. veebruar 1998, Euroraadio kontserdisari “Müüdid muusikas”

3. Heino Eller – Viiulikontsert h-moll
(18:14)
7. märts 1967, Heino Elleri 80. sünnipäevakontsert

4. Arvo Pärt – Credo
(13:10)
8. aprillil 2005, Arvo Pärdi 70. sünnipäevakontsert

Vladimir Alumäe (viiul, 3), Marrit Gerretz-Traksmann (klaver, 4), tütarlastekoor “Ellerhein” (4), Eesti Rahvusmeeskoor (4). Dirigent Peeter Lilje (1), Arvo Volmer (2), Neeme Järvi (3), Eri Klas (4). Helirežissöör Vello Meier (1), Maido Maadik (2, 4). Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Salvestatud Estonia kontserdisaalis, helirežissöörid Vello Meier (1), Maido Maadik (2, 4).

Programmi koostanud Mirje Mändla, Maido Maadik, Tiia Teder.
CD-mastering Maido Maadik
Kujundus Erik Teemägi
Fotod: Eesti Foto / Eesti Heliloojate Liit, E. Tarkpea / Teatri- ja Muusikamuuseum, Maia Lilje erakogu, Klassikaraadio.

Erilised hetked kontserdisaalis

Raadio võimaldab kuulda kaugele. Raadio toob kontserdisaali koju, kui ilm on halb, kontserdipaik liiga kaugel või pilet kallis. Kuigi raadioülekanne ei saa asendada kontserdielamust, võimaldab ta osasaamise ja kohaloleku tunnet. Heast raadiovastuvõtjat kõlav helipilt on tasakaalus ja vahel isegi täiuslikum kui kontserdisaalis, kus kuulamiselamus sõltub suurel määral istekohast. Kuigi sündmuse visuaalne pool jääb saamata, aitab saatejuhi kommentaar ja intervjuu esinejaga anda kontserdikuulajale lisainfot.

Klassikaraadio üks juhtlauseid on “Kontsert sinu kodus”. Me vahendame ja salvestame aasta jooksul arhiivi umbes 200 Eestis toimunud kontserti ning pakume kuulajatele kuni kuussada kontserdiülekannet ja salvestust välismaalt. Kontserdi eetriaeg on meie programmis kell 7 õhtul. Võimalik on näiteks pikal autosõidul kuulata Estonia kontserdisaalis toimuvat kontserti, viibida kodunt väljumata Jazzkaarel või saada osa Promsi kontserdist Londonis, La Scala avaõhtust Milanos või Metropolitan Opera etendusest New Yorgis.

Raadio esimestel aastatel oligi kõik raadiost tulev otse eetris. Stuudiost loeti uudiseid ja mängiti muusikat. Väikesest Eesti Ringhäälingu stuudioansamblist kasvas välja Eesti tähtsaim muusikakollektiiv, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Helisalvestustehnika arenedes kahanes otsesaadete tähtsus ning praegusel ajal on kontserdiülekanded raadioeetris pigem eksklusiivsed sündmused. Eesti Raadio vahendab otseülekandes pidulikke, ühiskondlikke ja muusikasündmusi. 

Eesti väikese muusikapubliku jaoks on otseülekanded kontsertidelt väga olulised. Kontserdisaali mahub mõnisada inimest, raadioülekanne suurendab auditooriumi tuhandete võrra ja rahvusvahelisel raadioülekandel võib olla sadu tuhandeid kuulajaid.

Muusika ületab riigipiirid raadio vahendusel kergemini kui mistahes muul moel. Erilistel hetkedel on Estonia kontserdisaalis püstitatud mikrofonid viinud eesti muusika miljonite kuulajateni üle maailma. Rahvusraadiote üleilmset muusikavahetusprogrammi Euroraadiot nimetatakse hellitavalt maailma suurimaks kontserdisaaliks. Eesti paotas hiigelkontserdisaali ust juba 1980. aastatel, mil tekkisid esimesed sidemed põhjamaade raadiojaamadega. Esimene otseülekanne Eestist EBU (European Broadcasting Union) kontserdiseeriasse leidis aset 1989. aastal. Sest ajast on Eesti Raadio osalenud rahvusvahelistes kontserdisarjades regulaarselt.

Eesti Raadio on aastakümneid salvestanud avalikke kontserte ja olnud eesti heliloojate ning eesti interpreetide loomingu tähtsaim talletaja ja hoidja. Meie heliarhiivis on olulised muusikasündmused läbi aegade. Käesolev album pakub väikese valiku neist rikkustest.

Lepo Sumera (1950 – 2000) väga arvukas looming on peaaegu sajaprotsendiliselt Eesti Raadios salvestatud. Helilooja ise töötas samuti aastaid raadios helirežissöörina ning oli multimeedia ja elektronmuusika eestvedajaid Eestis. Plaadi avalugu “Open(r)ing” on minimalistlik helipoeem, mille pealkirjas autor vihjab avanemisele või avatud sõrmusele. Salvestus on pärit teose esiettekandelt Eestis 1989. aastal festivalilt “Eesti uue muusika päevad”. Dirigeerib helilooja lähedane sõber Peeter Lilje, kes oli aastail 1980 – 1990 ERSO peadirigent ning just tema juhatusel kõlasid paljud eesti heliloojate esiettekanded. Sumera komponeeris teose “Open(r)ing” Soome Rahvusooperi tellimusel, esiettekannet dirigeeris Helsingis Eri Klas.

Aastail 1998 – 1999 läbis Euroopa raadiote kontserdihooaega teema “Müüdid muusikas”. Eesti Raadio osales selles rahvusvahelises sarjas kontserdiga, kus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester oma tollase peadirigendi Arvo Volmeri juhatusel esitas Eduard Tubina süidi balletist “Kratt”. Kontsert oli otse-eetris 20 riigis, nende hulgas näiteks Jaapani ja Iisraeli raadiojaamades. Arvo Volmer oli orkestri peadirigent 1993 – 2001 ning ta süvenes põhjalikult eesti klassiku Eduard Tubina loomingusse. Tema dirigeerimisel salvestas orkester Tubina sümfoonilise muusika firmale Alba Records.

Eesti sümfonismi suurkuju Eduard Tubina (1905 – 1982) balleti “Kratt” (ühtlasi esimene eesti ballett) muusikas leidub palju rahvamuusika intonatsioone. Eesti mütoloogias on kratt lendav tulesabaga tegelane, kes röövib ahnele peremehele rikkust kokku. Balleti muusikast koostas helilooja süidi 1962. aastal.

Eesti Raadio heliarhiivis säilitatakse salvestusi Eesti kultuurielu olulistest ja pidulikest sündmustest. Hinnaliste rariteetide hulka kuulub lindistus eesti heliloomingukoolkonna rajaja Heino Elleri 80. sünnipäeva kontserdist, kus auväärne maestro oli ka ise laval ja dirigeeris oma “Kodumaist viisi”. Legendaarne eesti viiuldaja Vladimir Alumäe koos ERSO ja Neeme Järviga esitas sellel kontserdil juubilari Viiulikontserti. Kaks aastat varem oli teos saanud samas esituses esiettekande. Eller kirjutas oma ainsa instrumentaalkontserdi 1930. aastail ning lõplik variant valmis 1964. Tegemist on esimese viiulikontserdiga eesti muusikas. Üheosaline klassikalist sonaadivormi järgiv teos on rahvusliku värvinguga.

Vladimir Alumäe (1917 – 1979) oli XX sajandi Eesti väljapaistvamaid viiuldajaid ja pedagooge Eestis. Maailmanimega maestro Neeme Järvi alustas oma dirigenditeed just Eesti Raadio sümfooniaorkestri juhina aastail 1963 – 1979. 

Arvo Pärdi (1935) “Credo” oli helilooja loomingus murrangulise tähtsusega teos, mis tähistas ühe etapi lõppu, loobumist kollaažidest ja dodekafooniast. Teose esiettekanne 1968. aastal tekitas Eestis skandaalihõngulise elevuse, kuna Pärt kasutas teoses nõukogude korra ajal lubamatut religioosset teksti. Vastavalt helilooja enda selgitustele on “Credo” tuum loovate ja hävitavate jõudude vastasseis, üht esindab kõige ilmekamalt Bachi tsitaat ja teist dodekafooniline helikude. Arvo Pärdi 70. sünnipäevakontserdil helilooja kodulinnas Tallinnas kõlasid pidulikus õhkkonnas ja pilgeni täis saalis teosed helilooja loomingu erinevatest perioodidest. Dirigeeris publiku poolt armastatud dirigent ja prominentne eesti kultuuritegelane Eri Klas, - helilooja mõttekaaslane ja sõber juba õpingupäevilt, kes juhatas Arvo Pärdi “Tabula rasa” legendaarset esiettekannet 1977. aastal Tallinnas.

EESTI RIIKLIKU SÜMFOONIAORKESTRI (ERSO) asutamisajaks loetakse aastat 1926. Väikesest raadioorkestrist Eesti esindusorkestriks kasvanud ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloomingu esiettekanneteni. Orkester on olnud peaaegu kõigi Eesti heliloojate, sh Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Eduard Tubina, Lepo Sumera, Eino Tambergi, Tõnu Kõrvitsa ja Toivo Tulevi sümfooniliste teoste esmaesitaja.

ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer ja Arvo Volmer. 2001. aasta sügisest on orkestri peadirigent ja kunstiline juht Nikolai Aleksejev Peterburist ning alates hooajast 2002/03 on orkestri kunstiline nõustaja Paavo Järvi.

ERSOsse kuulub ca 100 muusikut ning orkester annab ühel hooajal keskmiselt 60-65 kontserti, kolm kuni neli uut kava kuus. Lisaks eesti muusikutele teevad ERSOga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja -solistid.

ERSO salvestab regulaarselt muusikat Eesti Raadiole ning viimastel aastatel seob teda tihe koostöö plaadifirmaga Virgin Classics. Muusikat on salvestatud ka firmadele Alba Records, BIS, Antes Edition, Ondine, Finlandia Records, Consonant Works, Melodija jt. Viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud plaadistused kulmineerusid 2004. aastal võidetud Grammy auhinnaga Sibeliuse kantaatide salvestuse eest (tütarlastekoor Ellerhein, RAM, ERSO, dirigent Paavo Järvi; Virgin Classics). New York Times nimetas ERSO, dirigent Paavo Järvi, Ellerheina ja RAMi koostöös salvestatud heliplaati “Peer Gynt” (Virgin Classics) 2005. aasta parimaks üllatajaks klassikalise muusika vallas, märtsis 2006 pälvis plaat aga BBC Music Magazine’i auhinna orkestrimuusika kategoorias. 2006. aasta kevadel jõudis kuulajateni  ERSO ja Paavo Järvi CD “Norwegian Dances” Griegi teostega (Virgin Classics).

Orkester on käinud arvukatel välisturneedel (Rumeenias, Bulgaarias, Kuveidis, Saksamaal, Kanadas, Rootsis, Soomes, Poolas, Šveitsis, Itaalias, Hispaanias) ning osaleb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, näiteks 2005. ja 2006. aastal Läänemere Festivalil. 15. veebruaril 2006 andis ERSO koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga Olari Eltsi dirigeerimisel väga eduka kontserdi Itaalias Torino katedraalis. Arvo Pärdi muusikale pühendatud kontsert kuulus Torino XX taliolümpiamängude kultuuriprogrammi.

Tiia Teder